Treppide plaatimist kasutatakse enamjaolt välistingimustes treppide katmiseks, kuid on täiesti omal kohal ka garaažis, keldris või mujal siseruumis, kus vajadust nähakse.

Kui plaanitakse plaatida Eesti tihedalt muutuva ilma meelevallas asuvat treppi, siis on ehk lihtsam kasutada professionaali abi, kelle töö välistab selle, et plaadid hiljem aluspinnalt lahti tuleksid. Kindlasti tuleb sellisel juhul teha ka hüdroisolatsioon ja kasutada pigem neid materjale, mis on mõeldud kasutamiseks niiskes või märjas keskkonnas. Seega peaks plaat olema võimalikult madala imamisvõimega, kuid seevastu võimalikult libisemiskindel. Eesti talveperiood on teadagi sademete ja külmarohke, mille koosmõju on teadagi jäine olukord. Siseoludes ei ole ilmastikukindlus niivõrd oluline, ent libeduskindlusest ei tasu siiski üle vaadata. Ühe erinevusena tasuks mõelda veel ka sellele, millega täita vuugivahed. Plaatimisel on tavapärane vuugisegu ja mõnes kohas silikoon, kuid välitingimustes võib silikoon olla ka üldises mõttes parim lahendus.

Plaatida saab ilma probleemideta nii betoon- kui ka puittreppe, peaasi et plaaditav pind on tugev, sile ning tasane. Kui plaatida otsustakse betoontrepp, on vajalik iga aste tähelepanelikult üle vaadata, et leida kõik praod ja augud. Need tuleks täita, lasta piisavalt kuivada ja siis ümbritsevaga tasaseks lihvida.

Plaatimist tuleks alustada astme keskel ja paigaldada nii horisontaalne kui vertikaalne plaat, et need kindlasti samale tasandile jääksid ja kokkupuutealasse ebameeldivaid servi ei tekiks. Kui plaadid omavahel ei sobitu, siis eelneval proovimisel tuleks juba ära märkida, kust on vaja lõigata ning ette lõplikku paigutamist plaadid sobivaks lõigata.

Nagu eelnevalt mainitud, tuleb vuugivahe täitmisel kaaluda, kas oleks ehk mõistlikum kasutada silikooni. Kindlasti tasub nõu küsida kogemustega töömehelt, kes oskab soovitada, mis antud olukorras parim lahendus võib olla.